Kõnepettus

Võltsitud pangakõne, politsei- või operaatorikõne

Kõnepettuses esineb helistaja panga, politsei, sideoperaatori, kulleri või ametiasutusena ning proovib panna sind kiiresti tegutsema.

Kontroll

Otsi kontakti

Sisesta number, e-post, domeen või nimi kiirkontrolli ja vaata, kas leidub kinnitatud hoiatus või avalik signaal.

Reegel

Ära kinnita koode

PIN, Smart-ID, Mobiil-ID, parool ja ekraanijagamine ei ole turvakontrolli jaoks jagamiseks.

Järgmine samm

Kontrolli ametlikult

Võta ühendust panga, ametiasutuse, kulleri või platvormiga nende ametliku kanali kaudu.

Kuidas skeem tavaliselt algab

Helistaja ütleb, et sinu pangakonto, kaart, leping, pakk või isikuandmed on ohus. Sageli räägitakse vene või inglise keeles, kasutatakse võõrast numbrit või maskeeritud helistaja infot.

Eesmärk on saada sind kinnitama Smart-ID, Mobiil-ID või pangarakenduse toimingut, avama kaugjuurdepääsu või ütlema välja andmeid, mida päris teenusepakkuja telefonis ei küsi.

Ohumärgid

  • helistaja väidab, et probleem on kiire ja kohe tuleb tegutseda
  • palutakse kinnitada Smart-ID, PIN, Mobiil-ID või pangarakenduse teade
  • soovitakse ekraani jagamist või AnyDesk/TeamViewer tüüpi programmi
  • helistaja katkestab kõne, kui ütled, et sa ei ole selle teenuse klient
  • ametlikku numbrit ei saa tagasi helistada või selgitus muutub segaseks

Mida teha kohe

  • katkesta kõne ja helista ise panga või teenusepakkuja ametlikule numbrile
  • ära kinnita ühtegi autentimisteadet, mille sisu sa ise ei algatanud
  • ära paigalda kaugjuurdepääsu tarkvara
  • kontrolli numbrit pettus.ee kiirkontrollis ja lisa vihje, kui muster kordub

Kiired vastused

Kas pank võib telefonis Smart-ID kinnitust küsida?

Pank ei palu sul telefonis kinnitada tundmatut makset, ligipääsu või turvakontrolli. Kui teade ei ole sinu enda algatatud, ära kinnita seda.

Kas välismaa number tähendab alati pettust?

Ei, aga ootamatu välismaa kõne, mis kasutab Eesti ettevõtte või ameti nime ja survestab autentima, on tugev ohumärk.